<< Февраль 2020 >>
  Пн. Вт. Ср. Чт. Пт. Сб. Вс.
>  27  28  29  30  31 1 2
> 3 4 5 6 7 8 9
> 10 11 12 13 14 15 16
> 17 18 19 20 21 22 23
> 24 25 26 27 28 29  1

G. R. vs Holland

Avaldamise kuupäev: 03.02.2012
Pealkiri: G. R. vs Holland
Kohtu tasand: Euroopa Inimõiguste Kohus
Kohtumenetluse liik: Euroopa Inimõiguste Kohtu menetlus
Lahendi number: 22251/07
Kohtulahendi kuupäev: 10.01.2012
Viide õigusaktidele: EIÕK
Seisukohad: Ametivõimude formalistlik lähenemine isiku taotlusesse riigilõivust vabastamiseks haldusmenetluses võib olla artikli 13 riive
Avaldaja kaebus EIKile oli konventsiooni artikli 8 riive tuvastamiseks. Avaldaja saabus Hollandisse 5 kuud pärast abikaasa ja laste saabumist. Kõik on afgaani päritolu. Abikaasale ja lastele anti Hollandi kodakondsus. Avaldaja esitas taotluse alalise elamisloa saamiseks, kuid ei suutnud tasuda 830 euro suurust riigilõivu. Teda ei vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest.
 
Lähtuvalt põhimõttest iura novit curia (kohus tunneb õigust) pidas EIK kohaseks analüüsida kaebust mitte artikli 8, vaid 13 alusel. Seda põhjusel, et kaebuse hindamise aluseks on selles esitatud asjaolud ning mitte isiku enda õiguslik hinnang. Kohaldatud põhimõtteid on EIK rakendanud paljudes kohtuasjades, millele on kohtulahendis ka viited. Kaebuse põhisisuks oli EIKi arvates küsimus sellest, kas avaldajale oli kättesaadav haldusmenetlus, mille kaudu ta oleks seaduse nõuetele vastavuse korral saanud elamisloa selleks, et elada koos perega Hollandis.
 
Artikkel 13 tagab isikule tõhusa siseriikliku õiguskaitsevahendi konventsioonis kaitstud mõne teise põhiõiguse tõhusaks maksmapanekuks. Õiguskaitsevahend peab eksisteerima siis, kui isikul on argumenteeritav väide mõne põhiõiguse rikkumise kohta. Käesolevas asjas oli avaldajal selline argumenteeritav väide artikli 8 tähenduses. Kuigi Hollandis oli haldusmenetlus elamisloa saamiseks, tuli Kohtu arvates uurida selle „praktilist“ kättesaadavust rahalise lävepaku tõttu, mida avaldaja ei olnud suuteline ületama. Põhimõtteliselt oli tegemist analoogilise küsimusega kohtule juurdepääsuõiguse riivest seoses liiga kõrge riigilõivuga.
 
Artikli 6 kaitsealas ei ole välismaalase algatatud menetlus elamisloa saamiseks, sest tegemist on otseselt avaliku õiguse valdkonnaga. Siiski on kohtule juurdepääsuõiguse kaitsealas väljatöötatud põhimõtted kohaldatavad ka artikli 13 riive analüüsil, sest artikli 6 lg 1 on vastavas aspektis lex specialis artikli 13 suhtes.
 
EIK märkis, et ta ei käsitle riigilõivu suurust abstraktselt, vaid seoses sellega, kas avaldajale seati riigilõivu tasumise nõude kaudu ületamatu takistus elamisloa saamiseks.
 
Avaldajalt nõutud riigilõivu suurus oli 830 eurot. Tema pere ainsaks sissetulekuks oli abikaasale makstav sotsiaaltoetus summas 988,71 eurot. Seadus võimaldas vabastada isiku riigilõivust. Kuid avaldajale sellist vabastust ei antud ning tema taotlust elamisloa saamiseks keelduti läbi vaatamast põhjusel, et avaldaja ei esitanud tõendit enda ja abikaasa sissetuleku kohta ning samuti suutmatuse kohta leida teisi tuluallikaid. Kõigi nende tõendite väljastajaks oleks pidanud olema seesama omavalitsus, kes maksis abikaasale ka sotsiaaltoetust. EIK märkis, et seetõttu oli ametivõimude ja kohtute lähenemine formalistlik. Sotsiaaltoetuse maksmise eelduseks on kohaliku omavalitsuse järeldus, et isiku puuduvad teised sissetulekud ning nende saamine ei ole lähiajal tõenäoline. Seetõttu nõuti avaldajalt sellesama küsimuse veelkordset tõendamist, mis juba oli leidnud uurimist omavalitsuse poolt. Artikli 13 riive oli ametivõimude äärmiselt formalistlikus lähenemises, mis leidis kinnitust ka hilisemas kohtumenetluses.
 

 

Автор: Руководитель Центра от 03.02.2012
Оценка: 





  
 
  




Вы не можете комментировать!

 

CMS Status-X