<< Февраль 2020 >>
  Пн. Вт. Ср. Чт. Пт. Сб. Вс.
>  27  28  29  30  31 1 2
> 3 4 5 6 7 8 9
> 10 11 12 13 14 15 16
> 17 18 19 20 21 22 23
> 24 25 26 27 28 29  1

Standard Verlags GmbH vs Austria (nr 3)

Avaldamise kuupäev: 03.02.2012
Pealkiri: Standard Verlags GmbH vs Austria (nr 3)
Kohtu tasand: Euroopa Inimõiguste Kohus
Kohtumenetluse liik: Euroopa Inimõiguste Kohtu menetlus
Lahendi number: 34702/07
Kohtulahendi kuupäev: 10.01.2012
Viide õigusaktidele: EIÕK
Seisukohad: Sõnavabaduse riiveks esitatud põhjendused peavad olema „mõjuvad ja piisavad“
Avaldaja peab ajakirja Der Standard, mis 2006. a aprillis avaldas artikli Hypo Alpe-Adria panga suhtes algatatud kriminaaluurimisega. Artiklis nimetati panga ühte kõrget ametnikku nimepidi, kes esitas kaebuse kohtule ning viimane kohustus avaldajat maksma kahjutasu 5 000 eurot ametniku reputatsiooni kahjustamise eest. Siseriiklikud kohtud olid küsimuses erinevatel seisukohtadel – esimese astme kohus ei tuvastanud riivet ning apellatsioonikohus tuvastas. Kumbki kohtuaste ei pidanud ametnikku avaliku elu tegelaseks. Avaldaja kaebus EIKile oli konventsiooni artikli 10 riive tuvastamiseks.
 
EIK teeb ülevaate kohtulahenditest seoses meediaväljaande õiguste piiramisega informatsiooni avaldamise korral, mis potentsiaalselt võib kahjustada isiku reputatsiooni. Riikidel on teatud hindamisruum sõnavabaduse piiramisel, kuid selle üle teostab EIK nn euroopalikku järelevalvet. Osapooled nõustusid sellega, et riive tulenes seadusest ning sellel oli legitiimne eesmärk. Seetõttu tuli selgitada, kas sõnavabaduse riive oli vajalik demokraatlikus ühiskonnas. Selle õigusmõiste sisustamisel on EIK pikaajaliselt lähtunud sellest, kas riiveks on „pakiline sotsiaalne“ vajadus, kas riive on proportsionaalne taotletava eesmärgiga ning kas siseriiklike võimuorganite põhjendused riivele on olulised ja piisavad. EIK märkis, et siseriiklikel võimuorganitel on sõnavabaduse piiramiseks teatud hindamisruum, mille ulatus võib sõltuda sellest, kas asjaga seotud isik on avaliku elu tegelane või sisenenud avalikku sfääri. Kohtuotsuses on ülevaade olukordadest, millel saab väita isiku sisenemist avalikku sfääri. EIK nõustus siseriiklike kohtute seisukohaga, et panga ametnik ei olnud ei avaliku elu tegelane ega sisenenud avalikku sfääri. Teise astme kohus põhjendas avaldajale sanktsiooni kohaldamist sellega, et avalikkuse huvi teada panga rikkumistest isikulisel tasandil kriminaalmenetluse algstaadiumis ei kaalunud üles ametniku eraelu puutumatust. EIKi meelest oli tegemist mõjuva põhjendusega ning seetõttu tuli viimase küsimusena vastata sellele, kas siseriiklike võimuorganite põhjendused olid piisavad. EIK analüüsib seejärel asja detaile ning märgib, et artikli eesmärk oli avalikustada poliitiliste ja rahandusringkondade seoseid ning mitte otseselt kajastada panga ning ametniku suhtes algatatud kriminaaluurimist. Sellistest seostest ei ole võimalik kirjutada ilma seotud isikute identiteedi avalikustamiseta ning avalikkusel on kõrgendatud huvi teada finantsasutuste tegevuse kohta, mis kuuluvad osaliselt riigile või kohalikule omavalitsusele. Nendel põhjustel ületas teise astme kohus EIKi hinnangul lepinguosalisele riigile analoogilistes asjades võimaldatavat hindamisruumi ning asjas oli artikli 10 riive. EIK määras varalise kahju hüvitamiseks 7 602,12 eurot (panga ametnikule makstud kahjutasu ning tema kohtukulud) ning mittevaralise kahju hüvitamiseks 4 500 eurot.

 

Автор: Руководитель Центра от 03.02.2012
Оценка: 





  
 
  




Вы не можете комментировать!

 

CMS Status-X